Planeerisin omale vaikse aastavahetuse Melaka linnas. Kuid siis kuulsin kui mitmed ikkagi sõidavad Kuala Lumpurisse ja Singapuri. Algul jäin endale kindlaks, et jään Melakasse, kuid siis 30. öhtul ma otsustasin, et kui juba olen nii lähedal Singapurile siis lähen ka. Kõik hommikused bussid olid välja müüdud, sain omale pileti kella 14:00 bussile. Jätsin suurema pagasi suure seljakotiga hostelisse voodi alla Melakasse.
Singapur on ikka veel suht mõnus linn. Metroo sõidab tihti ja suht laitmatult. Marina Bay on meeletult huvitav koht. Eriti need aiad, kuhu nad on ehitanud suured võltspuud mis näevad nii lahedad välja.
Aastavahetus toimus Marina Bay alal. Sinna oli juba ette viidud palju raudaedu, millega piirata inimeste liikumist. Kuna keskööl saabus sinna väga palju inimesi. Ilutulestik oli megasuur ja uhke. Seda oli mõnus vaadata.
Pärast numbrivahetust tahtsin minna ööbima sõbra juurde, kellest kuulsin eelneval päeval, et ta on ka Singapuris ja elamiskohaga. Ta vist oli väga väsinud ja ei tulnud Marina Bay-sse. Ei saanud teda kätte, kuna polnud numbrit olemas. Nii ma siis jalutasin mööda Singapuri sihitult ringi, mis oli omamoodi tore, kuid hommikupoole hakkas väsimus võitma. Aga siis too sõber kirjutas, et kas ma tulen ja andis aadressi, kus ta elab. Ainult aadressi ja majanumbri. Korterinumbrit ei andnud. Ma ei osanud küsida ka kohe. Aga sain ta telefoninumbri vähemalt. Ma püüdsin omale taksot umbes 40 minutit ja sõitsin õigesse kohta. Püüdsin sõbrale helistada nii kaua kuniks minu telefonid hakkasid tühjaks saama. Siis otsustasin, et pole mõtet - ilmselt jäi magama. Mis seals ikka. Jalutasin ja otsisin siis varahommikul bussipeatust, et tagasi kesklinna saada. Olin sealt umbes 12km kaugusel. Löpuks leidsin bussipeatuse ja bussi. Kesklinnas aga oli märgata 1. jaanuari - kohvikud olid kinni ja inimesi liikus vähe. Minul olid telefonid tühjad, kuid mul oli vaja nendest infot tagasisõidupileti kohta. Tagasisõiduks Melakasse. Otsustasin minna küsima hostelitest, et kas tohin natuke oma telefoni laadida. Õnneks üks tore ja vana hiina mees lubas mul oma hostelis laadida ja väljas rõdu peal istuda. Ta ise käis iga väikse aja tagant minuga rääkimas. See oli päria lahe. Rääkis lennundusest, linnaplaneerimisest, Konfutsiusest, keskmisest rajast jne.. väga selline filosoofiline oli. Löpuks sain telefoni natuke powerit ja siis lugesin vaikselt raamatut kuni bussi väljumiseni. Oeh, see oli nii väsitav seiklus. Kuid nägin just seda Singapuri, mis ma näha tahtsin. Mul on hea meel.