esmaspäev, 22. detsember 2014

CAMERON HIGHLANDS

Nagu juba varem mainitud, siis Kaupo sündimise päeva veetsime me teepõõsaste vahel. No olgu, mitte terve päeva, aga natuke ikka. Seekord läksime koos tuuriga kaasa, nii on lihtsam, kui ei tea, kus kaugel kõik kohad asuvad jne. Saime teada, et Malaisia kohe mitte ei ole kuulus oma tee pärast. Malaisia teeb kuulsaks hoopis kautšuk. Veel saime teada, et selle konkreetse teeistanduse omanik on hoopis üks Šoti naine. Teepuu nimi on camellia sinensis ja selle puulehtedest saab valmistada valget, kollast, rohelist ja musta teed. Kõik ainult oleneb, kuidas teelehtedega pärast korjamist ümber käia. Seal nad teevad kahjuks ainult musta teed. Vanad, juba tumerohelised teelehed müüakse maha ja nendest saadakse neid odavaid ja väga kiiresti kangeks minevaid teepakikesi. Väärtuslik kraam on need uued tillukesed helerohelised lehed. Tuuri tutvustuspiltidel muidugi oli näha, kuidas inimene neid korvikesega seal käsitsi korjab. Seal nad korjavadki iga 22 päeva tagant, aga nüüd seda tööd teevad mingisugused masinad. Teepuud näevad tegelikult rohkem põõsaste moodi välja, sest neid lihtsalt lõigatakse nii tihti ja ei lastagi suureks kasvada. Mõni oli täitsa puuks ka lubatud, siis sel olid sellised väiksed valged õied.



samblane mets mäeharjal
selline tume ja suurem lihasööjataim
meie giid näitas, kuidas puu ladvas kasvavad orhideed vahel niiskusest liiga raskeks lähevad ja niisama alla potsatavad
laisad juured - niiskust on nii palju, et maaalla ei pea minemagi

lihasööjataimed kasvavad ka puu latvades, siis on nad hoopis valge värvusega
niisama kapsapea kõrval
Ilm siin kandis on muidu selline +18 kraadi ja muud kui sajab vahetpidamata, et väga midagi teha ei olegi. Siis ongi hea aeg blogisse ja märkmikutesse kirjutada ja raamatuid lugeda ja nii. Teistmoodi puhkus siis vahelduseks. Homme sõidame Kuala Lumpurisse, kus saame Mercè ja Gordoniga kokku ning läheme koos pühade puhul tsirkust vaatama:)

KA GoPro nurk: Selfied Malaisias


Suured köögiviljad!
Rippuv rada, kuhu salaja ronisime
Vihmamets, mis varjas näljaseid ahve. 
Kiilid
Meie teeistanduse tuuri auto
Pildil kujutatud esemed on päriselus suuremad (buda kuju)
Tavaliselt pidi sealt olema väga hea vaade...
Sellised näevad välja jõed, kui liiga palju metsa maha võtta.

pühapäev, 21. detsember 2014

Penangi saar ja George Town

Alustuseks lahkumine Kuala Lumpurist.
Jalutasime bussijaama poole ning juba ristmiku peal keegi kohalik poiss karjub, et kuhu sõidame ja siis ma pomisesin talle miskit vastu ning ta sai aru, et meil on pilet olemas (tegelikult polnud). Esimene märk mingist kahtlasest tegevusest. Bussijaam ise ei ole kõige kergem arhitektuuriline ehitis, et leida kohta, kust pileteid saab ja kus buss meid peale võtab. Siis juba jälle keegi kohalik tuli ja küsis kuhu sõidame ja siis ma ütlesin et Penangi ja siis kohe ta ütles, et sinnasuunas ja hakkas meid edasi juhatama.. ok .. suht sõbralik ja abivalmis.. Siis ta nagu andis meid edasi mingi teise kuti juhatada, et näe tema viib meid õigesse kohta. Hmm.. olgu, väga huvitav. Tuli välja, et pileteid saab kolmandalt korruselt. Trepi peal anti meid veel edasi mingi kolmanda kuti juhatada. Asi hakkas minu jaoks kahtlasena tunduma. Kui jõudsime erinevate bussifirmade lettide ette, siis ma jäin seisma, et vaadata üle, mis bussifirma ma ennist olin välja valinud. Kuid too kutt lihtsalt seisis mu ees ja üritas ka vaadata mis ma loen ja mis ma teen. Väga ebameeldiv. Otsisime õiget letti, kust pilet osta. Samal ajal käis kuttide vahetus ja juba see uus hakkas pinda käima oma küsimustega ning halva inglise keelega. Läksime selle bussifirma leti ette, kust me pileteid tahtsime. Viimane kutt tuli sinna minu juurde ja oli juba suht närviline ja kurja ilmega.Väga halva inglise keelega küsis, et mis ma siin teen ja ma peaksin minema mingi pacific bussifirma juurde, et me olevat nii kokku leppinud. Ma olin segaduses ning küsisin et miks.. sellepeale ta ütleb pacific ja kõik. Miks? ja ta ei vasta sellele. Ma ütlesin et mulle meeldib see siin. Siis ta patsutas mulle õlale suht tugevasti ja tegi kurja ilmet. Ma väitsin talle, et mul on õigus valida bussifirmat mis ma tahan ning mul pole sinuga ühtegi kokkulepet. Ta ilmselt ei saanud sellest aru. (kõik selle aja müüjatädi leti taga rääkis telefoniga). Õnneks oli kõrval leti ees istumas ka üks kohalik, kes natukene rahustas meid mõlemat maha ning tõlkis minu juttu natuke sellele kutile. Tegelikult ma ei tea, millest nad rääkisid. Aga pärast see kõrvalkutt-tõlk vabandas ja et oli mingi arusaamatus.. kuid mu pärimise peale ei seletanud seda arusaamatust lahti. Seal bussijaamas on hunnik mehi, kes on raadiosaatjatega ning tavariietes ja suht jõuliselt suunavad inimesi ostma pileteid teatud bussifirmade käest. Tegelikult oli too olukord juba suht selline väga ebameeldiv ning seda juttu oli palju rohkem.

Üldiselt bussisõit oli mugav - see tähendab et olete ju näinud lennukis äriklassiistmeid.. Bussis on ka kolm rida selliseid suuri mugavaid istmeid. Sõitsime öösel.



George town


200 aastat vana, ilmselt natuke rohkem. Kultuurid on väga hästi eristatavad. Peamiselt Hiina, India ja Islam. Kuid kohtab ka Hispaania ja teisi euroopa kultuuri eripärasusi. See linnaosa (vanalinn, George town) on UNESCO kaitse all. Saab palju šhopata ning palju head sööki süüa. Promovad ka jalgrattaga sõitmist. Ühistransport on megahea ja megaodav.







Kagu-Aasia suurim tempel. Suur suur budakuju ning muud vajalikud hooned ja ruumid ja kaunistused. 


templis võib pühadele kujudele lisaks ka selliseid leida
põhjapõdrad olid ka puuri pandud.. kui pilti tegime, siis kuulsime määgimist kah!

natuke ripakile jäetud puhkamiseala


Penangi Rahvuspark kuhu saab sõita ühistranspordiga. Seal peab palju jalutama. Võib kohata suurt sisalikku, keda meie kohtasme. Veel nägime kilpkonna ja ahvikesi.


See jalutusrada õhus oli tegelikult kinni, kuna polnud vist õige hooaeg. Kuid me olime kriminaalid ning ronisime ikkagi sinna peale ja libisesime seal puulehtede peal ning võitlesime ämblikuvõrkudega.

kamuflaaž puu

Ära anna ahvile küpsist!! Olime seal puhkekohas ning nosisime väheke küpsiseid. Üks väike ahvike tuli uudistama. Pakkusin talle ka küpsist ning kohe kuulsime kuidas mets hakkas sahisema ning silmasime juba teist ahvi ning siis kolmandat. Sõna otseses mõttes me panime jooksu.




päris mitu kiili lendas seal ringi



esimene kord siin elus näeb nii suurt viirukit







hiina keeles tähendab see armastust, kuid see natuke rohkem illustreeritud varjant hiina kirjast / Penangis ongi olemas selline tänav nimega Love Lane, kus asub budget hostel Love Lane Inn, kus me ka ööbisime
Postitajad Kaupo ja Maarja