teisipäev, 20. jaanuar 2015

Kuidas raha mitte säästa ja armastada hommikuid

Viimastel päevadel Bali saarel hakkasin arvestama ja mõtlema kui palju veel kulub ja kas jätkub elamiseks. Ei tahtnud rohkem raha automaadist võtta ja maksta teenustasusid. Jõudsin siis sinnamaile et söögi jaoks jäi mul 1,5 päeva peale vaid 50 000 ruupiat. Peas juba mõtlesin välja kuidas ma söön vaid puhast riisi ja joon vett. Odav söök üldjuhul maksab 30 000. Leiab ka odavamaid, kuid mitte märgatavalt. Päevas peaks ikkagi vähemalt kolm korda sööma.
Jõudis siis too hommik kätte, kus valmistusin riisi sööma ning siis jalutasin mööda tänavat ja tuli nii suur isu jäätist osta. Ma ei pidanud vastu ja ostsin jäätise ja võtsin automaadist 100 000 raha ka välja. Olen viimaseid päevi siin ja tahan hästi süüa. Esimene söök oli pannkoogid puuviljadega ja vahtrasiirupiga ning jõin india chaid. Issand kui hästi need maitsesid! Ja maksin nende eest rahulolevalt 50 000 raha. Oeh.. nii ma küll raha väga ei säästa, kuid kõht peaks ikka täis olema.

Aga hommikud Ubudis on nii kuidagi mõnusad. Sa ärkad üles, teed oma tavapärased hommikutegevused, mõtled, mis täna teha ning lähed tänavale ning siis juhtub midagi.
Su ninasõõrmed täituvad nii heade ja magusate lõhnadega. Tunne nagu ei oleks linnas vaid aias, kus kasvavad lõhnalilled ja põlevad erisugused viirukid. Liikudes mööda tänavaid on igal majaesisel omapärane lõhn. Ning tegelikult ei ole see nii ainult hommikuti vaid ka lõunal ja ka õhtul. Kuid hommikuti on see tunne suurem.

Siis kui näed Ubudis kunsti..
Siis kui kõnnid tänaval..
Siis kui piilud..
Siis kui näed detaile..
Siis kui on kivist ahv..
Siis kui näed väikest draakonit..
Siis kui on portree aeg..
Siis kui on tempel..
Siis kui veel oli raha..

1 kommentaar:

  1. Äge, et igal portreel on naeratus. Õnnelikud kujud seal.

    VastaKustuta