KEBUN KAKI BUKIT

Pärast lühikest Kuala Lumpuri külastust sõitsime me 70km põhjapoole ühte orgaanilise toidu farmi, mis pole vist päris aastatki veel vana, vabatahtlikeks.

Farmi omab üks 29-aastane malailane Arafat, kes lõpetas multimeedia ülikooli, kuid avastas, et see pole päris see, millega ta praegu tegeleda tahaks. Tegelikult on farmil veel kaks kaasomanikku, sest täitsa üksi polnud tal võimalust seda luua.

Farmis kasvatatakse täitsa mitu erinevat vilja ja kõik käib väga orgaaniliselt. Me jõudsime farmi siis, kui alles hiljuti oli mango hooaeg otsa saanud, seega jäime nendest peaaegu ilma. Ühe saime kamba peale. Oli küll hea.

banaanipuud

Banaanipuud muideks kannavad vilja ainult korra ja seejärel nende eluiga lõppeb. Kuid pole hullu, sest vana puu kohale on kerge ja kiire uus kasvama. Ma ise küll ei näinud, aga üks ameeriklane Gordon, kes meiega seal oli rääkis, et kui ta ühe maha lõikas, siis juba samal päeval oli näha uut kasvmas. Tuleb välja ka, et banaanipuud on tegelikult täitsa tervenisti söödavad. Vot. Mina ja üks hispaanlanna Mercè natuke seal hoolitsesime ka nende eest. Lõikasime machetega vanu ja väsinud lehti maha, sest siis saab puu panna energiat oma teistesse lehtedesse ja viljade kasvamisse.

Mina tegin rohkem selliseid naistetöid, kuigi natuke Mercèga raiusime ka kookospalmide vanu ja väsinud lehti maha, aga see osutus täitsa väsitavaks ja üldse mitte nii lõbusaks kui oli banaanipuudega. Kui Kaupo ka seltsi tuli, siis läks see palju ladusamalt.

Üldjuhul siis olime Mercèga korilased. Korjasime pikki rohelisi ube, umbes nii üle päeva ja iga kord saime üle kümne kilo. Need kasvavad ka ikka päris kiiresti. Pärast kaalusime ja pakkisime ja kuskile müügikohta nad viidi. Kuna sel farmil ei ole pabereid, et olla ametlikult orgaanilisetoidu müüa, siis nad müüvad oma saadusi üpriski odavalt. Näiteks 10kg eest saab ta ainult 4 ringgitit, mis teeb 0,94 eurot. Ta ütles, et ega ta seda praegu rahapärast nagu väga ei teegi, kui tal oleks pere oleks muidugi natuke teisiti need lood.

Teised, kes on endale orgaanilise farmi  loa saanud, aga kuidagi ikkagi kasutavad mingeid kemikaale müüvad ühe oma porgandi maha ka 4 ringgiti eest, kui muidu saaks terve kotitäie 1,20-ga kätte. Nemad on ainult raha peale väljas kahjuks.

Korjasime veel laime, calamansisid ja natuke sidruneid. Laimipõõsad/puud on muideks okkalised ja calamansipõõsastele meeldib suurtel punastel sipelgatel elada, kes ai, kui valusalt hammustavad. Ubade ridade vahel elasid väiksemad sipelgad, kes on samuti suht tüütud ja moskiitodele meeldib ka kahe rea vahel elada.

Calamansidest sai paar korda jooki ka tehtud. Umbes 30 calamansit läheb, et veerand tassi mahla saada mahla.. aga eks see ole üüüpriski happeline ja tuleb hulga veega kindlasti lahjendada, et oleks parem juua. Tegelikult on siin maades popp ka suhkruroo mahla juua, see jälle on omakorda nii magus, et koos tsitruselisega on palju mõnnam.

Mel, Mercè, Arafat ja Gordon

suhkuroo- ja sidrunijäägid

Kaupo tegeles rohkem kaevamise, ehitamise ja väetamisega. Aaa ja spinatid istutas ta ka maha!

Väetamisega on seal omad süsteemid ja katsetused.

Prügi ka sorteeritakse ja komposti sorteeritakse ka. Näiteks tsitruselised lähevad muust kompostist eraldi. Selle komposti jaoks kaevatakse mõne puu alla auk ja maetakse maha.

Rohimine töötab nii, et kõik umbrohu ja ebavajaliku tõmbad küll välja, aga jätad peenrasse väetiseks vedelema.

Enamus asju mittekõlblikud viljad ja jäägid lähevad selle sama puu või vilja alla. 

Vetsuskäimisega olid lood hoopis sellised, et meestel oli eraldi pissimiskoht, kus all kasvasid erinevad taimed, et lihtsalt katsetada, mis taimedega juhtub. Üks mingisugune jäi ellu kah. Aga üldjuhul on inimeses vist liiga palju igast mürke ja pahasid asju, mis hästi taimedele ei sobi. Kakamisega oli natuke nii-öelda keerulisem. Tegelikult oli välikäimla nagu ikka niiöelda, aga nr 1 ja 2 ei tohi koos olla, sest number kahega on tal mingid muud plaanid. Algul oli kuidagi ebameeldiv, aga tead, harjub ära.

enamus passionfruite olid alles rohelised

aga mõni päev hiljem võib täitsa selliseid leida

tegelikult päris päris valmis ta ikka ei olnud, veidi hapu oli

farmi on istutatud ka draakonivilja kaktusesarnased puud

papaia puu leht

jackfruit ehk jaka 

Jaka ja üks teine selline huvitava tekstuuriga vili breadfruit kasvavad niiviisi kilekottides. Hahaa, väga naljakas. Tegelikult on see vist mingi viis neid millegi eest kaitsta.
Jaka liitviljad võivad kasvada kokku näiteks kuni 36 kiloseks.

meile toodi ka jõulupuu, mille ma kenasti ära ehtisin

traditsiooniline malaisia hommikusöök, riis koos väikeste vürtsikate kalakestega

leiba, see tähendab saia küpsetasime ka isevalmistatud ahjus

viimase õhtu söök

Tegelikult saime me seal kolm korda päevas üpriski korralikult süüa, enamasti ikka erinevaid taimeid ja juurikaid ja riisi, aga viimane õhtu läks kuidagi käest ära. Me ei olnud juba nädal aega üldse midagi sellist magusat või rasket söönud, toidukord venis hiljapeale ka ja oi kui halb oli pärast olla kõhus. Laual oli siis keedetud omakasvatatud mais, mis toorelt oli palju mõnusam, krepid, banaanid, kookos, kookospiima-šokolaadikaste, porgandi-pähklivõi kook, mis tuli äärmiselt soolane ja sai koos maapähklite ja chia seemnetega. Vot.. sellist õhtusööki väga ei soovita muidu, haha!

banaanid, mis reisil oleme söönud on enamasti umbes ainult natukene suuremad kui see

Lola - väga huvitav ja veits tõbine kass, kes öösiti Kaupo aseme kõrvale tuli röhatama

Kaupo kaevas selliseid esimesel tööpäeval välja, pärast kassid sõid neid

kassid seal tõid hommikul üllatuseks rotte kööki ja mürasid nende ämblikutega ja sisalikku nägin ka ühe käpas

sellised veega täidetud kilekotid riputatakse üles selleks, et kärbseid peletada. kärbsed näevad mingisugust hullu peegeldust, mis neid eemale ajab

pärast esimest kehva unega ööd valmistasin sellise, pärast oli parem küll! ainult nüüdseks on see juba täitsa pruuni värvi

mõni õhtu veetsin palmilehest punumisekatsetusi tehes

 See oli ühtlasi ka meie magamisruum, mida eraldas teisest magamisruumist euroalustest tehtud sein, kaks akent olid võrkudega, aga üks uks täitsa paigutamata. Aga tegelikult seda väga vaja ei olegi, sest päris palav oli öösel ka. Ainult igast ööhääled on seal päris valjud, millega vajab natuke harjumist.

vabadus kunsti teha oli seal

Mercè täiendas juba olemasolevaid maale

ma tegin sellise

kaelkirjakpuu, seal farmi lähedal on üks park, mis oli täis selliseid põnevusi

niiviisi sööbki siis üks puu teist

meie kohalviibimise ajal tulid mingid pahad uudised, kus keegi nägi farmis suurt potentsiaali ja tahab hiinlased sinna tööle tuua - seejärel tulid tahvlile uued eesmärgid

vasakul on näha ahi / sellise katusealuse all veetsime oma söömingud ja õhtud

Ilmad olid muidu päikesest kuumad vaheldumisi müristamise, välgutamise ja paduvihmadega.
Lugesime Kaupoga ühe katusealuse all, päikese eest varjus, võrkkiikedes raamatuid, kui tasapisi ilm kuidagi ära keeras. Kõigepealt muidugi lihtsalt sadas, kuid sellele lisandus selline välk ja pauk, et sa tunned end lihtsalt niiiiiiiiiiii väikesena. Ma nägin eemalt välgunoolt, müristus järgnes üsna kiirelt ja valjult - mõtlesin, et sellist ma varem küll kuulnud pole. Järgmine välk oli juba lähemal ja aina valjemaks läks. Mõtlesin, et järgmine lööb küll kuskile meie juurde ja kohe ikka ülilähedal käiski ära, jeeeekim! See oli alles Püha Müristus mu jaoks. Tükk aega veel värisesin, ma niikuinii kipun väga kergesti ehmuma. Sesmõttes, et... võimas.

See oli üks mõnus nädal.