Nagu juba varem mainitud, siis Kaupo sündimise päeva veetsime me teepõõsaste vahel. No olgu, mitte terve päeva, aga natuke ikka. Seekord läksime koos tuuriga kaasa, nii on lihtsam, kui ei tea, kus kaugel kõik kohad asuvad jne. Saime teada, et Malaisia kohe mitte ei ole kuulus oma tee pärast. Malaisia teeb kuulsaks hoopis kautšuk. Veel saime teada, et selle konkreetse teeistanduse omanik on hoopis üks Šoti naine. Teepuu nimi on camellia sinensis ja selle puulehtedest saab valmistada valget, kollast, rohelist ja musta teed. Kõik ainult oleneb, kuidas teelehtedega pärast korjamist ümber käia. Seal nad teevad kahjuks ainult musta teed. Vanad, juba tumerohelised teelehed müüakse maha ja nendest saadakse neid odavaid ja väga kiiresti kangeks minevaid teepakikesi. Väärtuslik kraam on need uued tillukesed helerohelised lehed. Tuuri tutvustuspiltidel muidugi oli näha, kuidas inimene neid korvikesega seal käsitsi korjab. Seal nad korjavadki iga 22 päeva tagant, aga nüüd seda tööd teevad mingisugused masinad. Teepuud näevad tegelikult rohkem põõsaste moodi välja, sest neid lihtsalt lõigatakse nii tihti ja ei lastagi suureks kasvada. Mõni oli täitsa puuks ka lubatud, siis sel olid sellised väiksed valged õied.
 |
| samblane mets mäeharjal |
 |
| selline tume ja suurem lihasööjataim |
 |
| meie giid näitas, kuidas puu ladvas kasvavad orhideed vahel niiskusest liiga raskeks lähevad ja niisama alla potsatavad |
 |
| laisad juured - niiskust on nii palju, et maaalla ei pea minemagi |
 |
| lihasööjataimed kasvavad ka puu latvades, siis on nad hoopis valge värvusega |
 |
| niisama kapsapea kõrval |
Ilm siin kandis on muidu selline +18 kraadi ja muud kui sajab vahetpidamata, et väga midagi teha ei olegi. Siis ongi hea aeg blogisse ja märkmikutesse kirjutada ja raamatuid lugeda ja nii. Teistmoodi puhkus siis vahelduseks. Homme sõidame Kuala Lumpurisse, kus saame Mercè ja Gordoniga kokku ning läheme koos pühade puhul tsirkust vaatama:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar