Bukoks nimetavad nad siin maal noort kookospähklit.
Kaups juba mitu aega nillis, et tahaks ise bukole järgi minna mitte 25 või 50 peesot selle maitsmise eest maksta. Sattusimegi ühte inimvaiksesse randa ja tundus, et on aeg buko väljakutseks.
Me teadsime, et kohalikud kasutavad mingisuguseid abivahendeid, et palmi otsa ronida. Kaupo algul proovis niisama ka, aga olevat valus olnud tallaalt. Proovisime ka leida miskit köisi või midagi, aga sõelale jäi Kaupo maika. Niisiis ta kuidagi seal ronis sellega, aga tuli välja, et see ei olnud ka kõige mugavam, kuid tüüp oli juba päris kõrgel, nii, et alla küll mõtet polnud enam tühjade kätega tulla. Jätkas siis niisama ronis nagu..hmn.. koala äkki? Alla tulles oli rind, kõht ja käed punased ja kriimustusi täis. Vot selline päevakangelane meil:)
|
alla potsatas 6 bukot ja 1 nokats |
Kui need alla hakkasid potsatama, siis see võttis muidugi tähelepanu. Peale meie oli seal enam vähem läheduses veel nii 4 inimest. Kui meil ühe avamine juba oli õnnestunud, siis paremalt üks paarike tuli meie poole (noh, tegelikult plaanisid meist mööduda, sest sedakaudu sai linnapoole tagasi), aga meil ei ole midagi peale hakata kuue raske kookosega! Pakkusime neile ka. Nad nii kenasti võtsid vastu ja noormees hakkas noaga seal suskama. Tuli välja, et pärit on nad Rootsist, uujeee, naabrid peaaegu! Uurisime, et millega tegelevad ka ja mis me kuuleme.. nad just käisid oma tsirkusega siin Filipiinidel esinemas ja nemad kahekesi jäid veel puhkuseks siia veidikese kauemaks. Noormees päris tsirkuseartist ei ole, pigem muusik, aga nad teevadki sellist mitte traditsioonilist tsirkust miksides kokku tsirkust, teatrit, muusikat ja füüsilist teatrit ka. Neiu ongi akrobaat ja füüsilise teatri artist. HAHA! Seda oli nii lahe kuulata, kui nad tutvustasid. Igal juhul väga armas seltskond.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar