TÕSINE LÕBU YANGONIS

rongijaamas on palju erinevatest teemadest brošüüre, mida lugeda - ma leidsin treenimise oma!

Oma viimased 10 päeva Myanmaris veetsime me Yangoni linnas, kus toimus rahvusvaheline žongleerimisfestival. 1 öö olime hostelis, ülejäänud saime ühe korraldaja kodus kõige kõrgemal üpriski tühjal korrusel veeta. Kõige rõõmustavam selle juures, et saime kasutada nende kööki ja neil oli reaalselt filtritega kraan, kust sai joogivett nii palju kui soovid! Korter on täitsa linna keskel, mis on kogemuse mõttes äge ja korraldajal oli selline tore ja natuke naljakas mees, kellega me kokkuvõttes puutusime palju rohkem kokku.

Festivali nimi oli Serious Fun in Yangon. Eelkõige tundus see olevat lõpp seal korraldatavale sotsiaalsetsirkuseprojektile ja võimalus kutsuda oma vanad sõbrad Aasiasse kokku. Muidugi olid uued näod ka väga teretulnud. Natuke saime trenni teha, esineda saime ka, vahel tasuta süüa ja ujuda ning mitu mitu uut tutvust.

Myanmar on  muidu natuke naljaks koht. Neil on parempoolne liiklus nagu meil, aga enamus sõiduvahendeid ostavad nad sisse kuskilt siit Aasiast, kus on vasakpoolne liiklus. Seega näiteks, et mõne bussi peale minna, siis pead autoteele minema, et kotid alla visata ja bussile astuda. Täitsa veider. Tuututavad ka muud kui.

veel on neil naljakas vetsupaber, mis meenutab kangesti krepppaberit!

vaade hosteli aknast

ta müüs kõiksugu erinevaid ravitaimi

kõnniteed on tihti sellised, vahel on rohkem lambiseid auke, peab tähele panema, et sisse ei kuku

päris mitu sellist tuvide kogunemis paika oli ka, seal all müüvad nad pähkleid.. seal all kaua ei julge passida

kirikuid tehakse sellist värvi ka

üks tänav oli selline hästi valju muusika, paljude vaipadega ja mänglevate lastega

tšäkksi ei pea omama, neid ripub peaaegu igal pool

veel rippuvaid asju: ülemiste korruste postkastid on sellised, vahel lööb nende pihta pea ära

vaade korteriaknakesest

nii saab liha müüa

suur osa silte nad teevad reaalselt käsitsi valmis, kõik saevad ja kleebivad veel paksendusi ja varje ja disaine juurde

igasugu sodi sees saab vilju müüa

nii saab ka magada

kõik kohad on selliseid lärakaid täis, tänaval peab tähele panema, sest neid võib igas suunast tulla ja pihta ei taha ju saada

juhtmed nagu puu

üks "valgete baar" sai üheks õhtuks lihtsate vahenditega tsirkusetelgiks muudetud

töötuba pizzerias - uhke koht, kus enamasti satuvad ikka ainult valged einestama

Aitasime festivali esinedes mõned korrad ja olime abiks ka töötubade läbiviimisel. 

selliste pingikeste peal loetakse tänaval ajalehti

Haggis - hästi lahe mees, kes on hästi kaua žongleerinud ja keda mõni nimetab ka Old Masteriks

võtsime ka ühed tillukesed teed pisikese plastiksöögilaua komplekti taga (see on seal tavaline, enamasti on välikohvikud lastetoolide ja laudadega)

meie tore võõrustaja valmistas üks hommik meile sellised võikud!

mõni esineja sai elada sellises uhke basseiniga liiga uhkes ja mitte kõige säästlikumas residentsis, kesklinnast eemal.. meile sobis, et saime kesklinna melu ja samas vahel kasutada nende ujumiskohta ja sooja dušši! 

viimase õhtu tuleesinemise meikap, et sobiks meie uute särkidega

selline restoran järves

festivalil oli palju vanu tegijaid, leidsime vähe rohkem omataolised ka üles, viisime neile küpiseid ja nad olid rõõmsad - Qing Hiinast ja Alberto Hispaaniast (nad viisid meid kinno ka üht väga intensiivset Hiina 3D sõjafilmi vaatama - Myanmaris on suht odavad kinod ja ühes kinos näidatakse ainult üht filmi)